Riigikogu kinnitas väikeettevõtete aruandluskohustuse vähendamise

/in /by

Riigikogu võttis neljapäeval, 10. detsembril kolmandal lugemisel 65 poolthäälega vastu raamatupidamisseaduse muutmise seaduse, mis võtab üle Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivi ning võimaldab seadus mikro- ja väikeettevõtjatel esitada senisest lühem majandusaasta aruanne.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (65 SE) kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadus annab selged kriteeriumid, kes on mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja ning mis on väike konsolideerimisgrupp, keskmise suurusega konsolideerimisgrupp või suur konsolideerimisgrupp.

Samuti annab seadus võimaluse mikro- ja väikeettevõtjatel esitada senisest lühem majandusaasta aruanne. Seaduse järgi koosneb mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Nii ei pea mikro- ja väikeettevõtjad enam esitama näiteks tegevusaruannet.

 Eelnõu järgi on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle varad on kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige.

Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Keskmise suurusega ettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Suurettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Eelnõu kohaselt on mikroettevõtjal võimalus esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb lühikesest bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Mikroettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet. Väikeettevõtja võib esitada majandusaasta aruande, mis koosneb pikast ja detailsest bilansist, kasumiaruandest ning kuni üheksast lisast, millede täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Väikeettevõtja ei pea esitama tegevusaruannet.

Eelnõus sätestatakse Euroopa Liidu õigusest tulenev nõue, et suurettevõtjast börsiettevõtja peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama juhtorganites rakendatavat mitmekesisuspoliitikat ning selle tulemusi. Samuti peab suurettevõtja, kes on avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv on üle 500, tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi.

Uus raamatupidamisseadus lähtub Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivist, mille eesmärk oli üle kogu Euroopa vähendada aruandluskohustust väikeettevõtetele, mille vastu Eesti pikalt seisis. Riik käis direktiivi pärast ka Euroopa kohtus, kuid kaotas vaidluse. Allikas

Ettevõtete kinnisvara on maksuameti teravdatud tähelepanu all

/in /by

Eesti maksu- ja tolliamet (MTA) on tänavu äriühingute ettevõtluseks registreeritud kinnisvara kontrollimisel tuvastanud 91 rikkumist, mille tulemusel on firmadelt tagasi nõutud üle paari miljoni euro käibemaksu.

Kokku on MTA käesoleval aastal kontrollinud 95 äriühingule kuuluvat maja või korterit kahtlustusega, et kuigi ruumid on registreeritud ettevõtluseks kasutatavana, siis tegelikkuses kasutatakse ruume isiklikul otstarbel, mistõttu on riigilt välja petetud maksutulu, kirjutab Äripäev.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ütles kontrollide kohta, et iga kontrollijuhtumi tulemus sõltub detailidest, kuid üldpõhimõte on see, et kui ettevõtlusega seotud kulud ei ole maksustatud, siis eratarbimine on. “Käibemaksu saab tagasi selliselt kulult, mis on tehtud ettevõtte maksustatava käibe tekkimise jaoks,” märkis ta lehele.

MTA kontrolliosakonna talituse juhataja Kristi Veskus rääkis, et kahtluste kontrollimiseks vaatlevad maksuametnikud vajadusel objekti, küsitlevad maksumaksjat korterite ettevõtluses kasutamise kohta ning ka eluruumides viibivaid kolmandaid isikuid ruumides viibimise asjaolude kohta.

“Ettevõtjad, kes kasutavad eluruumi kas ainult või proportsionaalselt ettevõtluse eesmärkidel, suudavad tavaliselt ka hõlpsalt seda meile näidata ning kontakt on jäänud sel juhul lühikeseks,” märkis ta.

Veskuse sõnul on maksuametile alates 2013. aastast sagedamini silma jäänud äriühingud, kes omandavad eluruume ning ehitavad elamuid äriühingute nimele, kuid ei asu neid kasutama ettevõtluses, vaid annavad need äriühinguga seotud isikutele tasuta kasutada.

Advokaadibüroo Rask advokaat Villy Lopman ütles, et MTA hakkas kinnisvara kasutamist intensiivsemalt kontrollima juba mõni aasta tagasi. “Senise kogemuse pinnalt saab öelda, et äriühingute elukondlik kinnisvara mõjub maksuhaldurile nagu kutse käibemaksukontrolli teha,” sõnas Lopman ja lisas, et iga äriühing peaks arvestama sellega, et ühel hommikul võetakse see kutse vastu ja tullakse kinnisvara kasutamist vaatlema.

Oma praktikast tõi Lopman näite, kuidas pärast esimest või isegi mitut ettevõtja jaoks positiivselt lõppenud kontrolli ei maksa arvata, et rohkem maksuametnikud ei tülita. Ta kirjeldas juhtumit, kus kolm ametnikku olid leidnud varasemates kontrollides, et äriühingu käibemaksu käsitlus kinnisvara suhtes oli õige, kuid neljas leidis, et kõik varasemad eksisid ning käskis kogu käibemaksuarvestuse ümber teha.

“Elukondliku kinnisvara soetamine ja omamine tähendab äriühingule selget maksuriski ning seda just maksuhalduri kõrgendatud huvi tõttu,” ütles Lopman. Ta lisas, et kinnisvara ja sellega seotud käibemaksureeglid valmistavad jätkuvalt probleeme nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile.

Advokaadibüroo Cobalt partner Egon Talur rahustab ettevõtjaid, et need, kes on asjad enda jaoks läbi mõelnud ja riskid maandanud, makstes eluruumi kasutamise eest mõistlikku tasu, ei peaks maksuhalduri tähelepanu pärast liiga palju muret tundma.

“Ma ei ole seda tüüpi “optimeerimist” viimasel ajal väga kohanud. Enamasti siiski makstakse sellise eluruumi kasutamise eest ka tasu, mis kohe suure osa kaasnevatest maksuriskidest ka maandab,” lausus Talur.

Möödunud aastal kontrollis MTA 112 äriühingu nimele ostetud eluruumi ja leidis rikkumisi 95 äriühingu puhul. MTA nõudis neilt sisse ligi 4 miljoni euro ulastuses käibemaksu. 2013. aasta nõudis MTA sarnaselt sisse 1,6 miljonit eurot. Allikas

Maksumäärad 2016. aastal

/in /by
Maksu-ja Tolliamet avaldas oma kodulehel järgmise aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suuruse.
  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Maksuvaba tulu on 170 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
  • Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 390 eurot (2015. aastal kehtinud 355 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 128,70 eurot kuus. Ei ole veel vastu võetud!
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6%, tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.

    Näide

Meessoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 35212…, makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2016 (vanaduspensioniiga on 63 aastat).

Naissoost töötaja, kelle isikukood algab numbritega 45301…, makse kinnipidamine lõpeb alates 01.02.2016 (vanaduspensioniiga on 63 aastat).

Lugege veel.

  • Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust ning aastatel 2014–2017 konkreetsele isikule rakenduva maksemäära saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2015. aasta keskel, siis II samba maksed (2% või 3%) tuli pidada kinni kuni 2015. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2016. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.

2015. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2016. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2016). Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2015. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2015. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2015. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2016).

ALLIKAS